ðåôåðàòû
ðåôåðàòû ðåôåðàòû
 ëîãèí:   
 ïàðîëü:  Ðåãèñòðàöèÿ 

ÌÅÍÞ
   Àðõèòåêòóðà
Ãåîãðàôèÿ
Ãåîäåçèÿ
Ãåîëîãèÿ
Ãåîïîëèòèêà
Ãîñóäàðñòâî è ïðàâî
Ãðàæäàíñêîå ïðàâî è ïðîöåññ
Äåëîïðîèçâîäñòâî
Äåòàëè ìàøèí
Äèñòàíöèîííîå îáðàçîâàíèå
Äðóãîå
Æèëèùíîå ïðàâî
Æóðíàëèñòèêà
Êîìïüþòåðíûå ñåòè
Êîíñòèòóöèîííîå ïðàâî çàðóáåæíûéõ ñòðàí
Êîíñòèòóöèîííîå ïðàâî Ðîññèè
Êðàòêîå ñîäåðæàíèå ïðîèçâåäåíèé
Êðèìèíàëèñòèêà è êðèìèíîëîãèÿ
Êóëüòóðîëîãèÿ
Ëèòåðàòóðà ÿçûêîâåäåíèå
Ìàðêåòèíã ðåêëàìà è òîðãîâëÿ
Ìàòåìàòèêà
Ìåäèöèíà
Ìåæäóíàðîäíûå îòíîøåíèÿ è ìèðîâàÿ ýêîíîìèêà
Ìåíåäæìåíò è òðóäîâûå îòíîøåíèÿ
Ìóçûêà
Íàëîãè
Íà÷åðòàòåëüíàÿ ãåîìåòðèÿ
Îêêóëüòèçì è óôîëîãèÿ
Ïåäàãîãèêà
Ïîëèãðàôèÿ
Ïîëèòîëîãèÿ
Ïðàâî
Ïðåäïðèíèìàòåëüñòâî
Ïðîãðàììèðîâàíèå è êîìï-ðû
Ïñèõîëîãèÿ - ðåôåðàòû
Ðåëèãèÿ - ðåôåðàòû
Ñîöèîëîãèÿ - ðåôåðàòû
Ôèçèêà - ðåôåðàòû
Ôèëîñîôèÿ - ðåôåðàòû
Ôèíàíñû äåíüãè è íàëîãè
Õèìèÿ
Ýêîëîãèÿ è îõðàíà ïðèðîäû
Ýêîíîìèêà è ýêîíîìè÷åñêàÿ òåîðèÿ
Ýêîíîìèêî-ìàòåìàòè÷åñêîå ìîäåëèðîâàíèå
Ýòèêà è ýñòåòèêà
Ýðãîíîìèêà
Þðèñïðóäåíöèÿ
ßçûêîâåäåíèå
Ëèòåðàòóðà
Ëèòåðàòóðà çàðóáåæíàÿ
Ëèòåðàòóðà ðóññêàÿ
Þðèäïñèõîëîãèÿ
Èñòîðè÷åñêàÿ ëè÷íîñòü
Èíîñòðàííûå ÿçûêè
Ýðãîíîìèêà
ßçûêîâåäåíèå
Ðåêëàìà
Öèôðîâûå óñòðîéñòâà
Èñòîðèÿ
Êîìïüþòåðíûå íàóêè
Óïðàâëåí÷åñêèå íàóêè
Ïñèõîëîãèÿ ïåäàãîãèêà
Ïðîìûøëåííîñòü ïðîèçâîäñòâî
Êðàåâåäåíèå è ýòíîãðàôèÿ
Ðåëèãèÿ è ìèôîëîãèÿ
Ñåêñîëîãèÿ
Èíôîðìàòèêà ïðîãðàììèðîâàíèå
Áèîëîãèÿ
Ôèçêóëüòóðà è ñïîðò
Àíãëèéñêèé ÿçûê
Ìàòåìàòèêà
Áåçîïàñíîñòü æèçíåäåÿòåëüíîñòè
Áàíêîâñêîå äåëî
Áèðæåâîå äåëî
Áóõãàëòåðñêèé ó÷åò è àóäèò
Âàëþòíûå îòíîøåíèÿ
Âåòåðèíàðèÿ
Äåëîïðîèçâîäñòâî
Êðåäèòîâàíèå



Ãëàâíàÿ > Ïîëèòîëîãèÿ > Kulma soja kriisid( Êðèçèñû õîëîäíîé âîéíû)

Ïîëèòîëîãèÿ : Kulma soja kriisid( Êðèçèñû õîëîäíîé âîéíû)

Kulma soja kriisid( Êðèçèñû õîëîäíîé âîéíû)

KÜLMA SÕJA KRIISID

Teine maailmasõda oli vaevu lõppenud, kui inimkond sööstis ajstusse,

mid võib vabalt pidada Kolmandaks maailmasõjaks, ehkki õige omapäraseks.

Lääneriikide eesmärkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni

pidurdamine, Saksamaa tasühendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.

NSVL eesmärgiks oli USA mõju vähendamine Euroopas, sõjas savutatu

kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aasta märtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning

ütles ,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad

vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid

kõigil oli selge keda president silmas peab. Seda kõnet loetakse Trumani

doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. 1946.aasta

märtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus üles

koondama jõude võitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kõnes kõlas

esmakordselt mõiste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV

Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide

suhtes.

Saksamaa lõhestumine

Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lääneriikide ja NSVL vahel

põhimõttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais küsimustes. Kuigi

väliselt rääkisid endised liitlased vajadusest säilitada ühtne Saksamaa,

tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mõjuvõimu

Euroopas suurendada.

Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid

tegutseda ühiselt. Esialgu ühendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning

loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nõustusid ameeriklaste ja inglastega liituma

ka prantslased, kes oleksid soovinud näha oma vaenlast pigem jagatuna, kui

ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi

ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa

ülesehitamisele. Idatsoonis aga läks võim Nõukogude sõjaliste

administratsiooni surve tõttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud

kommunistide ja sotsialistide kätte.

1948.aastal alustati länesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli

Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni väärtusetu marga väljavahetamises

tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nõukogude administratsiooni sellest ei

teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt

segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekäändeks rahareformi,

alustas Nõukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini läänesektori

blokeerimist (kestis 324 päeva).

Lääne-Berliini ähvardas nälg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati

Läne-Brliini varustamist õhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm

seisis taas suure sõja lävel. Stalini eesmärk oli sundida lääneliitlasi

loobuma Berliinist või muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama

NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma

uut sõda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,

seepärast ei ületanud ta piiri sõja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva

lõpetas blokaadi.

Berliini kriisiga sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks

saanud. 24. mail 1949. astal jõustus Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus.

Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn

proletariaadi diktatuur. Mõnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud

sündmusi läänemades külma sõja alguseks. Pärast seda muutusid Ida-Lääne

suhted varjamatult vaenulikuks. Algas võidurelvastumine. Vastase

nõrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi

võtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jätkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse

rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretäri kava majandusabist Euroopa

riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja

kaubanduspartnereid, kes oleksid võimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka

lääneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lääne-Saksamaa

tugevnemine võis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda

nõudsid NSVL lülitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka

NL-le ja oli õnnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi

abist keelduma.

USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi

eest.Tänu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,

tööstustoodang ja põllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tähendas ka

Euroopa riikide sattumist üha rohkem USA mõju alla. Eriti puudutas see

Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et

takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.

NATO

Kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled

pidevalt oma sõjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi

vesinikupomme. USA konstruktorid töötasid välja strateegilisi pommitajaid,

NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt täiustati õhu-ja

raketitõrjesüsteeme. Võidurelvastumine jätkus kuni 1980 aastate keskpaigani

ning viis selleni, et nii USA kui ka NL ületasid mitmekordselt mõistliku

kaitsevajaduse taseme.

Lääne-Euroopa riigid, kel ei olnud võimalust selliseid relvavrusid

hankida, otsisid kaitset koostöös USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi

Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa

riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab

pakkuma kaitset Saksama võimaliku rünnaku eest. 1955. astal sai aga

Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi

Varssavi Lepingu Organisatsioon.

Korea sõda (1950-1953)

Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasõja

lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa

jagati piki 38.paralleeli pooleks. Põhja-Koreas upitas NL võimule endise

Nõukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku

reziimi, lõunas valitses autoritaarne, mõnevõrra leebem valitsus. Maa

jagamine viidi lõpule 1948.aastal. Lõunas loodi Korea Vabariik, mida

tunnustas ka ÜRO, ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid

tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist

tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul oma võimu alla ühendama.

Põhja-Korea jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale.

Juunis 1950 tungisid Põhja-Korea väed ootamatult üle 38.paralleeli. Nad

vallutasid peaaegu kogu Lõuna-Korea. Rahvusvaheline üldsus mõistis aga

Põhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nõukogude

delegatsiooni puudumist , võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Korea

iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika

väed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika väeüksused Koreas ja

alustasid pealetungi, mille käigus vabastati Lõuna-Korea ja vallutasid

omakorda enamik Põhja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,

et sõda laieneb kohe maailmasõjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste

järel sõlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lõuna-Koreasse jäid valvama

Ameerika väed. Jagatuks on Korea jäänud tänani. Põhjas on endiselt jäänud

võimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini

arenenud Lõuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sõtta Hiina.See tõrjus

omakorda ameeriklased tagasi mõlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks

ja pol aaastat positsioonisõda. Pideva vaststikku pommitmiseg pühiti maa

pealt enm-vähem kõik Korea linnad. Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt

Kirde-Hiina linnade j sõjväebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski

ei läinud, sest kardeti NL vastulööki.

Paralleelselt sõjtegevuseg käivitati vaherahukõnelused alates 1980

aastast toimunud demokratiseerimine.

Koreas hukkus üle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54

246 inimesi. Sõja ebamäärane tulemus jättis võimaluse tõlgendada sed

suvaliselt. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu, kuid tegelikult olid

kõik kaotajad.

“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine

oli vajalik mõlemale poolele. NL ähvardas läänemaailma võimsate

vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL ümber rajatud 250 sõjaväebaasi.

Mõlemad pooled hoidsid oma relvajõude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga

ülimalt kulukas.

Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2

allatulistamisega NL õhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka

seoses Kuuba sündmustega.

Kariibi kriis

1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel

Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt

abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide

katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tõukas

Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud

Nõukogude tuumalõhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA

keskosani. Arenes üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis-

Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jõuda kompromissini. NL viis oma

raketid Kuubalt ära ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei ründa

Kuubat ega püüa jõuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku

reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakümneid baasina.

Lähis-Ida kriis

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sõda alustas

Egiptus, mille eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli

ülekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mängis

Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sõjajuhtimise effektiivne metoodika.

Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sõda kestis 6 päeva ning lõppes

Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli väed

Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

Külm sõda kestis veel kaua aega ja selle tähtsaks sündmuseks si

Berliini müüri püstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lõplikult

lõhestas Saksamad ning süvendas lahkhelisid Euroopas. Külma sõj lõpust sai

rääkida ainult 1985.aastal, pärast Gorbatsovi ja Reigani läbirääkimistest.

Kasutatud kirjandus:

A. Adamson “Lähijalugu” 12. klassile 2000.a.

Eric Hobsbwm “Äärmuste ajastu” 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................

................1

Saksamaa

lõhestumine........................................................1-2

Marshlli

plaan.....................................................................2-

3

NATO....................................................................

................3

Korea

sõda........................................................................

..3-4

Kariibi

kriis.......................................................................

..4-5

Lähis-Ida

kriis.......................................................................

.5

Kasutatud

kirjandus...............................................................6




Èíôîðìàöèîííàÿ Áèáëèîòåêà
äëÿ Âàñ!



 

 Ïîèñê ïî ïîðòàëó:
 

© ÈÍÔÎÐÌÀÖÈÎÍÍÀß ÁÈÁËÈÎÒÅÊÀ 2010 ã.